Käisin poereidil ... ei suutnud mina nii kelmikalt naeratavast Lonnist mööduda ja nii ma ta ostukorvi tasakesi poetasin ja koju sõidutasin. Koht Lonni jaoks oli juba ootel, terrassi ees olevale trepi nurgale, kus ta meid iga kord saab tervitada, kas tuleme koju või patseerime niisama hoovil ringi, ikka tema rõõmsa naeratuse saatel. Tema pilgu eest ei varja nüüd enam midagi! :)
Tasapisi laon ka maakive kahele poole puittreppi, tuleb selline väike kaitseaed ja ilu pärast ka ikka. Maakivid on taaskautus, lammutasime vana sauna ja selle vundamendist need välja tulidki! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar