Järgmisel päeval põrutasime kohe hommikul Metsa. Vaja oli talus muru niita ja muud toimetused ära teha. Tuli ka ekspromt-mõte, meisterdasin mänguväljakule sisenemiseks loodusliku kaarvärava. Käisin lõikasin tee äärest kraavipervelt paju pikad võrsed, ei võtnud isegi lehti küljest, torkasin maase ja painutasin kaareks. Lastel ka lõbusam mängukale siseneda. Kaare serva, seest tühja puunotti, olin juba eelnevalt istutanud sügisel punalehiseks muutuva metsviinapuu, mis ma usun, et jõuab veel oma võsud kaare külge kasvatada ja kinni sinna haakuda.
Panime sauna küdema ja nautisime terrassil pärastlõunast kohvi ja ema küpsetatud kaneelikukleid, kui pilk langes üle mänguka metsaservale. Ja kas näe, kes meie tööd uudistama tuli - väike Rebasekutsikas. ;)
Kuna oli pühapäev, siis pidime linna tagasi sõitma, kuna homme on taas tööpäev. Saunas käimise ajal sadas veidi vihma ja muidugi paistis ka päike samal ajal, nii et kui me kodu poole hakkasime sõitma, siis kasvas metsa piirilt tõeliselt värviline vikerkaar. Mida lähemale kodule jõudsime, seda aina rohkem meile tundus, et vikerkaar saab alguse täpselt meie maja kohalt. Aga võta näpust, ei leidnud me koju jõudes oma hoovist ei vikerkaare juuri ega ka mitte rahapada! ;)
Ja kui kauniks osutus õhtune päikeseloojang! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar